TUULE RAAMAT
Strateegias pead Sa teadma teiste koolide Teed. Selleks kirjeldasin ma Tuule raamatus mõningaid teisi traditsioone. Teiste koolide Teid tundmata on raske mõista minu kooli Ichit. Vaadates teisi koole leiame mõningaid, mis on spetsialiseerunud jõutehnikatele ja ülipikkade mõõkade kasutamisele.
Mõned dojo’d õpetavad lühikese mõõga Teed, mis on tuntud kui kodachi. Mõned õpetavad osavust ja suurt arvu võtteid, nimetades mõõgaasendit väliseks ja Teed sisemiseks. Nad ei ole tõelisel Teel. Ma näitan seda selles raamatus, loen üles nende head ja halvad küljed, näitan, mis õige, mis vale.
Ichi kool pole selline. Vaadake ringi - paljud dojo’d kasutavad oma oskusi raha teenimiseks. Nende õpilased kasvatavad lilli, maalivad kirevaid asju, et neid müüa. On selge, et see pole Strateegia Tee. Mõned suurtest strateegidest on hõivatud ainult mõõgavõitlusega. Nende treening piirdub harjutustega pika mõõgaga ja võitlusasendite harjutamisega. Kuid kas võitmiseks piisab ainult oskusest? Kas selline on Tee olemus? Ma esitasin teiste koolide vead selles raamatus. Õpi neid tundma, et mõista minu koolkonna - Ichi - eeliseid.
Koolid, mis kasutavad ülipikka mõõka
Mõned koolkonnad eelistavad ülipikkasid mõõku. Minu Strateegia seisukohast on need nõrgad koolid. Nad ei rakenda põhimõtet „raiuda vastast ükskõik milliste vahenditega”. Nad eelistavad eriti pikka mõõka. Lootes selle pikkusele, mõtlevad nad purustada vaenlast kaugelt.
Maailmas räägitakse: „Üks toll annab edumaa terve küünra.” Need on Teed mitte mõistva rumala inimese sõnad. Nad peegeldavad nõrga vaimu primitiivset Strateegiat. Mees ei pea sõltuma oma mõõga pikkusest. Arvan, et niisugustel koolidel on õigus olemas olla, aga reaalses elus on nad ebaefektiivsed. Me ei pea kaotama, kui pikka mõõka omamata võitleme lühikese mõõgaga.
Nende koolide meistritel on raske tabada vaenlast lähivõitluses. Tera trajektoor on suur, pikk mõõk muutub koormaks, nad satuvad halvemasse olukorda kui sõjamees, kellel on lühike mõõk.
Ammustest aegadest räägitakse, et suur ja väike olgu koos. Nii et ärge tundke põhjuseta vaenu eriti pikka mõõga suhtes. Mulle ei meeldi vaid absoluutne kiindumus sellesse relva. Strateegias kujutame suuri jõudusid pika mõõgana, väikeseid sõjalisi jõudusid lühikesena. Kas ei või väike üksus võita suurt? On palju näiteid selle kohta, kuidas väikesed jõud on võitnud suuri. Sinu Strateegia ei kõlba, kui pead välja kutsutuna võitlema kitsas ruumis olles kiindunud pikka mõõka või kui varustatuna ainult lühikese mõõgaga pead võitlema majas. Peale selle pole kõigil inimestel küllaldaselt jõudu.
Selles arutelus eitan ma ettemääratud, kitsast spetsialisatsiooni. Mõista seda hästi.
Pika mõõga kindel vaim teistes koolides
Sa ei pea arutlema pika mõõga nõrkuse või tugevuse üle. Kui Sa lihtsalt keerutad pikka mõõka tugeva vaimuga, on Su löök tahumatu. Kasutades mõõka tahumatult, on raske võita. Kui Sulle teeb muret Sinu mõõga jõud, hakkad Sa üritama ülemäära tugevat raiumist ega taba üldse vastast. Samuti pole hea teha (s.t. kavatseda teha) tugevat lööki mõõka katsetades. Ristates vaenlasega mõõgad, ära muretse, et raiud tugevalt või nõrgalt. Lihtsalt raiu ja tapa vaenlane.
Alati püüa vaenlane tappa. Ära püüa raiuda tugevasti ja muidugi ära mõtle sellest, et raiuda nõrgalt. Sa pead muretsema vaid vaenlase tapmise üle.
Kui teed panuse jõule, lüües vaenlase mõõka, siis lööd Sa vältimatult liiga tugevasti. Selle tulemusena vajub Sinu mõõk läbi. Vanasõna „võidab tugevaim“ on mõttetu.
Suure lahingu Strateegias läheb nii. Sul on tugev armee. Vaenlasel on samuti tugev armee. Võitlus saab olema raevukas ja kohutav. Seda mõlemale poolele.
Kindla põhimõtteta ei saa ükski olla võidetav. Minu kooli vaim tähendab võita Strateegia tarkusega, pööramata tähelepanu pisiasjadele. Õpi seda hästi.
Märksa lühema pika mõõga kasutamine teistes koolkondades
Märksa lühema pika mõõga kasutamine ei ole tõeline võitluse Tee. Vanasti tähendasid sõnad ’tachi’ ja ’katana’ pikka ja lühikest mõõka. Suurema jõuga mehed võivad kergesti tegutseda ka väga pika mõõgaga, nii et neil pole põhjust lühikest armastada. Nad kasutavad samuti odade ja hellebardide pikkusest tulenevat eelisolukorda. Mõned võitlejad kasutavad lühikest mõõka kavatsusega juurde söösta ja vaenlane ootamatult läbi torgata, kui ta vehib pika mõõgaga. See kalduvus on rumal.
Püüd tabada momenti, mil vastane ei kaitse, on täiesti kaitseiseloomuline ja on lähidistantsil ebasoovitav. Peale selle ei saa Sa paljude vastaste korral kasutada vaenlase kaitsesse „sissehüppamise” meetodit. Mõned arvavad, et võideldes paljude vastastega lühikese mõõgaga, võivad nad takistamatult teha kaarlööke „läbivajumisega”, aga nad peavad vahetpidamata pareerima lööke ja lõpuks vastasega kokku minema. See ei sobi tõelise Strateegia Teega. Tee tõenäoliseks võiduks on järgmine: juhi vastast segadusseviivas maneeris, sunni ta eemale hüppama, hoides oma keha võimsalt ja sirgelt. Sama põhimõte on rakendatav ka suurte lahingute Strateegias. Selle olemus on söösta vaenlasele peale suurte jõududega ja ta kiiresti ära tallata, ära pühkida. Uurides teiste koolide strateegiat, suhtuvad inimesed vastasseisu, manöövrisse ja taganemisesse kui loomulikesse asjadesse. Nad harjuvad sellega ja vaenlane võib neid kergesti alt vedada. Tõeline Strateegia Tee on otsene ja aus. Sina pead juhtima vaenlast ja allutama ta oma vaimule.
Paljude pika mõõga kasutamise meetoditega koolid
Ma arvan, et neis koolides mõeldakse, et on palju pika mõõga kasutamise viise selleks, et esile kutsuda algajate vaimustust. See on Teega kauplemine. Arutleda inimese surnuksraiumise eri võimaluste üle on ekslik. Tapmine pole inimsuse Tee. Tapmine on ühesugune nende jaoks, kel on võitlusvilumus, ja nende jaoks, kel seda pole. See on üks ja sama nii naisele kui ka lapsele ja pole olemas mitmeid tapmisviise. Me võime vaid rääkida niisugustest erinevatest võtetest nagu torge ja allaliikumine, kuid mitte rohkemat.
Strateegia Tee on vaenlase hävitamine. Pole vajadust paljudeks peensusteks. Muidugi võib Sinu mõõk vastavalt olukorrale kohata takistust ülalt või küljelt, ja Sa pead mõnikord hoidma mõõgatera nii, et saaksid seda kasutada. On olemas viis mõõgakasutusmeetodit viies suunas. Teiste koolide meetodid - käteväänamine, kerekallutamine, üleshüppamine jne. - pole tõelisel Strateegia Teel. Et vaenlast surnuks raiuda, pole vaja randmega vänderdada ega end sõlme keerata. See on täiesti kasutu. Minu Strateegias hoian ma keha ja vaimu sirgelt ja sunnin vaenlase painduma ja väänlema. Vaenlast on vaja võita, rünnates teda siis, kui ta vaim on segaduses.
Pika mõõga asendite kasutamine teistes koolides
Anda liiga suurt tähtsust mõõga asenditele on ekslik. Seda, mida maailmas teatakse kui asendit, kasutatakse siis, kui pole vastast. Kahevõitluses pole ega saagi olla niisugust asja nagu „vaat siin on teile uus meetod (asend) teha seda ja seda“.
Tahad või ei taha, vaenlane tuleb ajada ebasobivasse olukorda. Mõõgaasendid on mõeldud nende situatsioonide jaoks, kui Sa ei kavatse liikuda. s.t. losside kaitsel, võitluse alguses jne., või kui Sa demonstreerid kavatsust mitte liikuda kohalt isegi võimsa rünnaku korral. Võitluse Teel aga pead Sa alati püüdma haarata initsiatiivi ja ründama. Asend (positsioon, ärapöördumine jne.) on ootuse vaim. Taju seda.
Strateegia duellis pead Sa vastase kohalt lööma. Ründa, kui ta vaim on hajevil, vii ta segadusse, ärrita ja hirmuta teda. Kasuta tema ebapüsivat rütmi ja võida. Mulle ei meeldi asendi kaitseiseloomuline vaim. Seetõttu on minu Teel „asend-mitteasend”.
Mastaapses Strateegias rivistame üles oma väed, oma jõudu hinnates jälgime vaenlase hulka ja paneme tähele võitlusvälja iseärasusi. See on nii võitluse alguses. Häälestatus esimesena rünnata erineb oluliselt rünnatava vaimsusest. Hea on rünnakut vastu võtta ja hea on seda tagasi tõrjuda - see on sama, mis püstitada seina hellebardidest ja odadest.
Kui Sa ründad, peab Su vaim olema niisuguses seisundis, et oled valmis rebima taradest lippe ning kasutama neid odade ja hellebardidena. Uuri seda.
Vaate fikseerimine teistes koolides
Mõned dojo’d väidavad, et silmad peavad olema fikseeritud vastase pikal mõõgal. Mõned fikseerivad vaate kätel, teised näol, jalgadel jne. Kui Sa fikseerid vaate nendel kohtadel, võib Su vaim sattuda segadusse ja Strateegia häiruda. Selgitan üksikasjalikult.
Jalgpallurid[1] ei fikseeri vaadet pallil, vaid saavutavad edu hea mänguga. Kui Sa harjud millegagi, siis ei seo reeglid Sind enam käsist-jalust. Helisid välja võluvad meistrid-moosekandid ja oma mõõgaga kõigis suundades keerulisimaid figuure joonistavad Tee omandanud sõjamehed ei fikseeri spetsiaalselt vaadet mingitel esemetel. See tähendab, et nad võivad vaadata loomulikult. Kui oled palju võidelnud, on Sul Strateegia Teel kerge hinnata vaenlase mõõga asendit ja kiirust, aga omandanud Tee, näed, mida on väärt tema vaim. Silmade fikseerimine Strateegias tähendab vaatamist otse inimese südamesse.
Mastaapses Strateegias on tsooniks, kuhu tuleb suunata vaade, inimese potents. On kaks meetodit: tajumine-vastuvõtmine ja vaade. Tajumine seisneb võimsas sisemise ja välise nägemise kontsentreerimises vaenlase vaimuseisundile. Samaaegselt jälgi võitlusvälja, lahingu käiku ja vägede liikumist. See on kindel viis võitmiseks.
Kahevõitluses ära peata silmi detailidel. Nagu ma juba ütlesin, häirib see vaimu ja võit libiseb Sul käest. Uuri seda printsiipi ja treeni hoolega.
Jalgade töö teistes koolides
On olemas palju meetodeid jalgade kasutamiseks: „ujuv samm“, hüplev samm, vedrusamm, tallav samm, „varese samm“ jne. Minu Strateegia seisukohast on see kõik puudulik.
Mulle ei meeldi „ujuv jalg” sellepärast, et võitluse ajal on jalgadel kogu aeg tendents „ujuda”. Astu tugevalt! Mulle ei meeldi ka hüplev jalg, kuna see õhutab ka vaimu hüplema. Üle oma pea Sa ei hüppa! Hüpelda on halb. Vedrusammud äratavad otsustamatust. Astuv (tallav) samm on ootav stiil ja mulle see eriti ei meeldi. Peale nende eksisteerivad ka teised liikumisviisid - „varese jalg” jne. Vastast võib kohata pehmel teel, soisel maal, jõeorus, kivisel või kitsal teel.
Seal ei saa Sa hüpelda ega kiiresti jalgu liigutada. Minu Strateegias on jalgade töö muutumatu. Ma liigun edasi nii, nagu tavaliselt käin tänaval. Ära kunagi kaota kontrolli jalgade üle. Liigu kiiresti või aeglaselt sõltuvalt vastase rütmist, kohanda tema järgi oma keha mitte liiga hoolikalt, mitte liiga hoolimatult.
Jalgu on vaja jälgida ka suure lahingu Strateegias. Kui Sa ründad kiirelt ja läbimõtlematult, tundmata vaenlase vaimuseisundit, võib Sinu rütm olla häiritud ja Sa ei võida. Kui aga ründad liiga aeglaselt, ei saa Sa kasutada vaenlase paanikat ja soodne juhus läheb käest. Sa pead võitma, tabades vaenlast õigel hetkel, andmata talle vähimatki lootust jõu kogumisele. Praktiseeri seda hästi.
Kiirus teistes koolides
Kiirus ei ole tõelise Strateegia Tee osa. Kiirus eeldab, et asjad muutuvad kiireks või aeglaseks sõltuvalt sellest, kas nad satuvad rütmi või ei. Ükskõik millise Strateegia Tee meister ei näe välja kiire. Mõned inimesed võivad läbida päevas suuri vahemaid, kuid see ei tähenda, et nad jooksevad hommikust õhtuni. Kogenematud jooksjad näivad jooksvat terve päeva, aga nende saavutused on armetud. Tantsu Teel võib osav tantsija tantsides laulda, aga kui seda püüab teha algaja, läheb ta rütmist välja ja kaotab võhma. Meloodia „Vana tamm”[2], mängituna nahast trummil, on rahulik, aga kui seda hakkab mängima diletant, kaotab ta pea ja vaimu.
Osavad muusikud võivad esitada väga kiiret rütmi, kuid ei suuda seda kiiremini „välja koputada”. Kui kiirustad, lähed tempost välja. Muidugi ka aeglus on paha. Tõeliselt osavad inimesed jõuavad kõikjale ja kunagi ei tundu nad kiirustavat. Tee nende näidete põhjal järeldusi.
See, mida tuntakse kiirusena, on Strateegia Teel eriti halb. Sõltuvalt võitluse kohast võid Sa osutuda olema platsil, kus on võimatu kiiresti liikuda. Sinu olukord on veel raskem, kui selles situatsioonis oled relvastatud pika mõõgaga. Sa võid üritada sellega kiiresti raiuda nagu lehviku või lühikese mõõgaga, kuid tegelikult ei suuda Sa mingit lööki teha. Taju seda.
Mastaapses Strateegias pole rahmeldav vaim samuti soovitav. Sinu häälestatus olgu nagu padja hoidmisel. Siis jõuad kõikjale. Kui Sinu vaenlane tormab tagasi vaatamata, ära pööra talle tähelepanu ja säilita rahu. Vaenlane ei pea Sind mõjutama. Treeni visalt.
Avatus ja suletus teistes koolides
Tõelises Strateegias pole ei avatut ega suletut. Edusammud mingis kunstivallas eeldavad tavaliselt varjatud mõtte ja salajase traditsiooni olemasolu. Mõnes dojo’s eksisteerib suletu ja nn. värav. Õpilane, kes võeti kooli vastu, läbis värava. Läbida õpetaja värav tähendas alustada õppimist. Ma ei nimeta meelega neid koole. Erinevad koolid esitavad eri doktriinide eri interpretatsioone. Kuna inimeste vaated on erinevad, siis on ühe ja sama nähtuse kohta palju arvamusi. Seetõttu ei kõlba ühegi inimese seisukoht kooli tugevuse hindamiseks.
Ma tõin teiste koolide vaadete põhitendentsid välja üheksas punktis. Vaadates neid eelarvamusteta, näeme, et inimesed eelistavad pikka või lühikest mõõka või teevad panuse jõule. Ma loodan, et Sa mõistad, miks mulle pole huvitavad teiste koolide väravad. Minu - Ichi - koolis pole väravaid ega varjatut. Mõõga asendites pole salajast mõtet. Et mõista Strateegia väärtust, hoia oma vaim tões.
Sheho ajastu teise aasta (1645) viienda kuu
kaheteistkümnes päev
Pühendatud Teruo Magonodzele
Shinmen Musashi
[1] Jalgpall oli vana Jaapani õukonnamäng, mida mainitakse juba „Genji monogataris”.
[2] Komatsu Bushi - vana meloodia flöödile või lüürale.
Veebilehe koostaja: Marju Randlane.
Viimati muudetud 21. mail 2015.
Strateegias pead Sa teadma teiste koolide Teed. Selleks kirjeldasin ma Tuule raamatus mõningaid teisi traditsioone. Teiste koolide Teid tundmata on raske mõista minu kooli Ichit. Vaadates teisi koole leiame mõningaid, mis on spetsialiseerunud jõutehnikatele ja ülipikkade mõõkade kasutamisele.
Mõned dojo’d õpetavad lühikese mõõga Teed, mis on tuntud kui kodachi. Mõned õpetavad osavust ja suurt arvu võtteid, nimetades mõõgaasendit väliseks ja Teed sisemiseks. Nad ei ole tõelisel Teel. Ma näitan seda selles raamatus, loen üles nende head ja halvad küljed, näitan, mis õige, mis vale.
Ichi kool pole selline. Vaadake ringi - paljud dojo’d kasutavad oma oskusi raha teenimiseks. Nende õpilased kasvatavad lilli, maalivad kirevaid asju, et neid müüa. On selge, et see pole Strateegia Tee. Mõned suurtest strateegidest on hõivatud ainult mõõgavõitlusega. Nende treening piirdub harjutustega pika mõõgaga ja võitlusasendite harjutamisega. Kuid kas võitmiseks piisab ainult oskusest? Kas selline on Tee olemus? Ma esitasin teiste koolide vead selles raamatus. Õpi neid tundma, et mõista minu koolkonna - Ichi - eeliseid.
Koolid, mis kasutavad ülipikka mõõka
Mõned koolkonnad eelistavad ülipikkasid mõõku. Minu Strateegia seisukohast on need nõrgad koolid. Nad ei rakenda põhimõtet „raiuda vastast ükskõik milliste vahenditega”. Nad eelistavad eriti pikka mõõka. Lootes selle pikkusele, mõtlevad nad purustada vaenlast kaugelt.
Maailmas räägitakse: „Üks toll annab edumaa terve küünra.” Need on Teed mitte mõistva rumala inimese sõnad. Nad peegeldavad nõrga vaimu primitiivset Strateegiat. Mees ei pea sõltuma oma mõõga pikkusest. Arvan, et niisugustel koolidel on õigus olemas olla, aga reaalses elus on nad ebaefektiivsed. Me ei pea kaotama, kui pikka mõõka omamata võitleme lühikese mõõgaga.
Nende koolide meistritel on raske tabada vaenlast lähivõitluses. Tera trajektoor on suur, pikk mõõk muutub koormaks, nad satuvad halvemasse olukorda kui sõjamees, kellel on lühike mõõk.
Ammustest aegadest räägitakse, et suur ja väike olgu koos. Nii et ärge tundke põhjuseta vaenu eriti pikka mõõga suhtes. Mulle ei meeldi vaid absoluutne kiindumus sellesse relva. Strateegias kujutame suuri jõudusid pika mõõgana, väikeseid sõjalisi jõudusid lühikesena. Kas ei või väike üksus võita suurt? On palju näiteid selle kohta, kuidas väikesed jõud on võitnud suuri. Sinu Strateegia ei kõlba, kui pead välja kutsutuna võitlema kitsas ruumis olles kiindunud pikka mõõka või kui varustatuna ainult lühikese mõõgaga pead võitlema majas. Peale selle pole kõigil inimestel küllaldaselt jõudu.
Selles arutelus eitan ma ettemääratud, kitsast spetsialisatsiooni. Mõista seda hästi.
Pika mõõga kindel vaim teistes koolides
Sa ei pea arutlema pika mõõga nõrkuse või tugevuse üle. Kui Sa lihtsalt keerutad pikka mõõka tugeva vaimuga, on Su löök tahumatu. Kasutades mõõka tahumatult, on raske võita. Kui Sulle teeb muret Sinu mõõga jõud, hakkad Sa üritama ülemäära tugevat raiumist ega taba üldse vastast. Samuti pole hea teha (s.t. kavatseda teha) tugevat lööki mõõka katsetades. Ristates vaenlasega mõõgad, ära muretse, et raiud tugevalt või nõrgalt. Lihtsalt raiu ja tapa vaenlane.
Alati püüa vaenlane tappa. Ära püüa raiuda tugevasti ja muidugi ära mõtle sellest, et raiuda nõrgalt. Sa pead muretsema vaid vaenlase tapmise üle.
Kui teed panuse jõule, lüües vaenlase mõõka, siis lööd Sa vältimatult liiga tugevasti. Selle tulemusena vajub Sinu mõõk läbi. Vanasõna „võidab tugevaim“ on mõttetu.
Suure lahingu Strateegias läheb nii. Sul on tugev armee. Vaenlasel on samuti tugev armee. Võitlus saab olema raevukas ja kohutav. Seda mõlemale poolele.
Kindla põhimõtteta ei saa ükski olla võidetav. Minu kooli vaim tähendab võita Strateegia tarkusega, pööramata tähelepanu pisiasjadele. Õpi seda hästi.
Märksa lühema pika mõõga kasutamine teistes koolkondades
Märksa lühema pika mõõga kasutamine ei ole tõeline võitluse Tee. Vanasti tähendasid sõnad ’tachi’ ja ’katana’ pikka ja lühikest mõõka. Suurema jõuga mehed võivad kergesti tegutseda ka väga pika mõõgaga, nii et neil pole põhjust lühikest armastada. Nad kasutavad samuti odade ja hellebardide pikkusest tulenevat eelisolukorda. Mõned võitlejad kasutavad lühikest mõõka kavatsusega juurde söösta ja vaenlane ootamatult läbi torgata, kui ta vehib pika mõõgaga. See kalduvus on rumal.
Püüd tabada momenti, mil vastane ei kaitse, on täiesti kaitseiseloomuline ja on lähidistantsil ebasoovitav. Peale selle ei saa Sa paljude vastaste korral kasutada vaenlase kaitsesse „sissehüppamise” meetodit. Mõned arvavad, et võideldes paljude vastastega lühikese mõõgaga, võivad nad takistamatult teha kaarlööke „läbivajumisega”, aga nad peavad vahetpidamata pareerima lööke ja lõpuks vastasega kokku minema. See ei sobi tõelise Strateegia Teega. Tee tõenäoliseks võiduks on järgmine: juhi vastast segadusseviivas maneeris, sunni ta eemale hüppama, hoides oma keha võimsalt ja sirgelt. Sama põhimõte on rakendatav ka suurte lahingute Strateegias. Selle olemus on söösta vaenlasele peale suurte jõududega ja ta kiiresti ära tallata, ära pühkida. Uurides teiste koolide strateegiat, suhtuvad inimesed vastasseisu, manöövrisse ja taganemisesse kui loomulikesse asjadesse. Nad harjuvad sellega ja vaenlane võib neid kergesti alt vedada. Tõeline Strateegia Tee on otsene ja aus. Sina pead juhtima vaenlast ja allutama ta oma vaimule.
Paljude pika mõõga kasutamise meetoditega koolid
Ma arvan, et neis koolides mõeldakse, et on palju pika mõõga kasutamise viise selleks, et esile kutsuda algajate vaimustust. See on Teega kauplemine. Arutleda inimese surnuksraiumise eri võimaluste üle on ekslik. Tapmine pole inimsuse Tee. Tapmine on ühesugune nende jaoks, kel on võitlusvilumus, ja nende jaoks, kel seda pole. See on üks ja sama nii naisele kui ka lapsele ja pole olemas mitmeid tapmisviise. Me võime vaid rääkida niisugustest erinevatest võtetest nagu torge ja allaliikumine, kuid mitte rohkemat.
Strateegia Tee on vaenlase hävitamine. Pole vajadust paljudeks peensusteks. Muidugi võib Sinu mõõk vastavalt olukorrale kohata takistust ülalt või küljelt, ja Sa pead mõnikord hoidma mõõgatera nii, et saaksid seda kasutada. On olemas viis mõõgakasutusmeetodit viies suunas. Teiste koolide meetodid - käteväänamine, kerekallutamine, üleshüppamine jne. - pole tõelisel Strateegia Teel. Et vaenlast surnuks raiuda, pole vaja randmega vänderdada ega end sõlme keerata. See on täiesti kasutu. Minu Strateegias hoian ma keha ja vaimu sirgelt ja sunnin vaenlase painduma ja väänlema. Vaenlast on vaja võita, rünnates teda siis, kui ta vaim on segaduses.
Pika mõõga asendite kasutamine teistes koolides
Anda liiga suurt tähtsust mõõga asenditele on ekslik. Seda, mida maailmas teatakse kui asendit, kasutatakse siis, kui pole vastast. Kahevõitluses pole ega saagi olla niisugust asja nagu „vaat siin on teile uus meetod (asend) teha seda ja seda“.
Tahad või ei taha, vaenlane tuleb ajada ebasobivasse olukorda. Mõõgaasendid on mõeldud nende situatsioonide jaoks, kui Sa ei kavatse liikuda. s.t. losside kaitsel, võitluse alguses jne., või kui Sa demonstreerid kavatsust mitte liikuda kohalt isegi võimsa rünnaku korral. Võitluse Teel aga pead Sa alati püüdma haarata initsiatiivi ja ründama. Asend (positsioon, ärapöördumine jne.) on ootuse vaim. Taju seda.
Strateegia duellis pead Sa vastase kohalt lööma. Ründa, kui ta vaim on hajevil, vii ta segadusse, ärrita ja hirmuta teda. Kasuta tema ebapüsivat rütmi ja võida. Mulle ei meeldi asendi kaitseiseloomuline vaim. Seetõttu on minu Teel „asend-mitteasend”.
Mastaapses Strateegias rivistame üles oma väed, oma jõudu hinnates jälgime vaenlase hulka ja paneme tähele võitlusvälja iseärasusi. See on nii võitluse alguses. Häälestatus esimesena rünnata erineb oluliselt rünnatava vaimsusest. Hea on rünnakut vastu võtta ja hea on seda tagasi tõrjuda - see on sama, mis püstitada seina hellebardidest ja odadest.
Kui Sa ründad, peab Su vaim olema niisuguses seisundis, et oled valmis rebima taradest lippe ning kasutama neid odade ja hellebardidena. Uuri seda.
Vaate fikseerimine teistes koolides
Mõned dojo’d väidavad, et silmad peavad olema fikseeritud vastase pikal mõõgal. Mõned fikseerivad vaate kätel, teised näol, jalgadel jne. Kui Sa fikseerid vaate nendel kohtadel, võib Su vaim sattuda segadusse ja Strateegia häiruda. Selgitan üksikasjalikult.
Jalgpallurid[1] ei fikseeri vaadet pallil, vaid saavutavad edu hea mänguga. Kui Sa harjud millegagi, siis ei seo reeglid Sind enam käsist-jalust. Helisid välja võluvad meistrid-moosekandid ja oma mõõgaga kõigis suundades keerulisimaid figuure joonistavad Tee omandanud sõjamehed ei fikseeri spetsiaalselt vaadet mingitel esemetel. See tähendab, et nad võivad vaadata loomulikult. Kui oled palju võidelnud, on Sul Strateegia Teel kerge hinnata vaenlase mõõga asendit ja kiirust, aga omandanud Tee, näed, mida on väärt tema vaim. Silmade fikseerimine Strateegias tähendab vaatamist otse inimese südamesse.
Mastaapses Strateegias on tsooniks, kuhu tuleb suunata vaade, inimese potents. On kaks meetodit: tajumine-vastuvõtmine ja vaade. Tajumine seisneb võimsas sisemise ja välise nägemise kontsentreerimises vaenlase vaimuseisundile. Samaaegselt jälgi võitlusvälja, lahingu käiku ja vägede liikumist. See on kindel viis võitmiseks.
Kahevõitluses ära peata silmi detailidel. Nagu ma juba ütlesin, häirib see vaimu ja võit libiseb Sul käest. Uuri seda printsiipi ja treeni hoolega.
Jalgade töö teistes koolides
On olemas palju meetodeid jalgade kasutamiseks: „ujuv samm“, hüplev samm, vedrusamm, tallav samm, „varese samm“ jne. Minu Strateegia seisukohast on see kõik puudulik.
Mulle ei meeldi „ujuv jalg” sellepärast, et võitluse ajal on jalgadel kogu aeg tendents „ujuda”. Astu tugevalt! Mulle ei meeldi ka hüplev jalg, kuna see õhutab ka vaimu hüplema. Üle oma pea Sa ei hüppa! Hüpelda on halb. Vedrusammud äratavad otsustamatust. Astuv (tallav) samm on ootav stiil ja mulle see eriti ei meeldi. Peale nende eksisteerivad ka teised liikumisviisid - „varese jalg” jne. Vastast võib kohata pehmel teel, soisel maal, jõeorus, kivisel või kitsal teel.
Seal ei saa Sa hüpelda ega kiiresti jalgu liigutada. Minu Strateegias on jalgade töö muutumatu. Ma liigun edasi nii, nagu tavaliselt käin tänaval. Ära kunagi kaota kontrolli jalgade üle. Liigu kiiresti või aeglaselt sõltuvalt vastase rütmist, kohanda tema järgi oma keha mitte liiga hoolikalt, mitte liiga hoolimatult.
Jalgu on vaja jälgida ka suure lahingu Strateegias. Kui Sa ründad kiirelt ja läbimõtlematult, tundmata vaenlase vaimuseisundit, võib Sinu rütm olla häiritud ja Sa ei võida. Kui aga ründad liiga aeglaselt, ei saa Sa kasutada vaenlase paanikat ja soodne juhus läheb käest. Sa pead võitma, tabades vaenlast õigel hetkel, andmata talle vähimatki lootust jõu kogumisele. Praktiseeri seda hästi.
Kiirus teistes koolides
Kiirus ei ole tõelise Strateegia Tee osa. Kiirus eeldab, et asjad muutuvad kiireks või aeglaseks sõltuvalt sellest, kas nad satuvad rütmi või ei. Ükskõik millise Strateegia Tee meister ei näe välja kiire. Mõned inimesed võivad läbida päevas suuri vahemaid, kuid see ei tähenda, et nad jooksevad hommikust õhtuni. Kogenematud jooksjad näivad jooksvat terve päeva, aga nende saavutused on armetud. Tantsu Teel võib osav tantsija tantsides laulda, aga kui seda püüab teha algaja, läheb ta rütmist välja ja kaotab võhma. Meloodia „Vana tamm”[2], mängituna nahast trummil, on rahulik, aga kui seda hakkab mängima diletant, kaotab ta pea ja vaimu.
Osavad muusikud võivad esitada väga kiiret rütmi, kuid ei suuda seda kiiremini „välja koputada”. Kui kiirustad, lähed tempost välja. Muidugi ka aeglus on paha. Tõeliselt osavad inimesed jõuavad kõikjale ja kunagi ei tundu nad kiirustavat. Tee nende näidete põhjal järeldusi.
See, mida tuntakse kiirusena, on Strateegia Teel eriti halb. Sõltuvalt võitluse kohast võid Sa osutuda olema platsil, kus on võimatu kiiresti liikuda. Sinu olukord on veel raskem, kui selles situatsioonis oled relvastatud pika mõõgaga. Sa võid üritada sellega kiiresti raiuda nagu lehviku või lühikese mõõgaga, kuid tegelikult ei suuda Sa mingit lööki teha. Taju seda.
Mastaapses Strateegias pole rahmeldav vaim samuti soovitav. Sinu häälestatus olgu nagu padja hoidmisel. Siis jõuad kõikjale. Kui Sinu vaenlane tormab tagasi vaatamata, ära pööra talle tähelepanu ja säilita rahu. Vaenlane ei pea Sind mõjutama. Treeni visalt.
Avatus ja suletus teistes koolides
Tõelises Strateegias pole ei avatut ega suletut. Edusammud mingis kunstivallas eeldavad tavaliselt varjatud mõtte ja salajase traditsiooni olemasolu. Mõnes dojo’s eksisteerib suletu ja nn. värav. Õpilane, kes võeti kooli vastu, läbis värava. Läbida õpetaja värav tähendas alustada õppimist. Ma ei nimeta meelega neid koole. Erinevad koolid esitavad eri doktriinide eri interpretatsioone. Kuna inimeste vaated on erinevad, siis on ühe ja sama nähtuse kohta palju arvamusi. Seetõttu ei kõlba ühegi inimese seisukoht kooli tugevuse hindamiseks.
Ma tõin teiste koolide vaadete põhitendentsid välja üheksas punktis. Vaadates neid eelarvamusteta, näeme, et inimesed eelistavad pikka või lühikest mõõka või teevad panuse jõule. Ma loodan, et Sa mõistad, miks mulle pole huvitavad teiste koolide väravad. Minu - Ichi - koolis pole väravaid ega varjatut. Mõõga asendites pole salajast mõtet. Et mõista Strateegia väärtust, hoia oma vaim tões.
Sheho ajastu teise aasta (1645) viienda kuu
kaheteistkümnes päev
Pühendatud Teruo Magonodzele
Shinmen Musashi
[1] Jalgpall oli vana Jaapani õukonnamäng, mida mainitakse juba „Genji monogataris”.
[2] Komatsu Bushi - vana meloodia flöödile või lüürale.
Veebilehe koostaja: Marju Randlane.
Viimati muudetud 21. mail 2015.