Rasvase jõu paleus
Kujutlege, et teie vastas on poolkükakil asendis 200 kg rasvast liha. Pisikesed silmad lihavas näos vaatavad teid valvsalt-vaenulikult. Hetkeks toetuvad puudased rusikad maha ja siis tormab see mass sabasulgede lehvides ja rasvavoltide vabisedes sprinteri kiirusega teie poole… Mida te teete? Kas üle puusa heite, nagu soovitavad džuudokad, või gyaku-zuki (õla sisseviimisega!), nagu soovitavad karate sportlased? - “Lasciate ogni speranza!” ütleks Dante Alighieri. Parim, mis te teha saate, on käituda nagu parun Münchausen, kes kriitilises olukorras tavatses öelda - noh näiteks “Mul pole siin aega teiega lobiseda, Peterburis ootab mind keiser!” või siis “Just praegu meenus mulle, et ma pole ammu Türgi sultanit külastanud!” ja lahkus kiiresti sündmuskohalt
Räägitakse, et jaapanlased said teada imperaator Hirohito raskest haigusest tänu tõigale, et ta ei esinenud televisioonis suure sumoturniiri eel, mille suur pooldaja ta oli. Imperaator imperaatoriks, aga paljud sumomeistrid – sumotorid – on Jaapanis mitte vähema tähelepanu all, kui on seda poliitikud, tippartistid jt. Ühesõnaga, nad on rahvuskangelased, kellega võrreldes kiisukarmenid ja mark-kalev-kostabid teenivad sente.
Sumomaailm on konservatiivne, suletud ja elitaarne.
Veebilehe koostaja: Marju Randlane.
Viimati muudetud 21. mail 2015.